… oli mul ühel sulnil pühapäeval au pildistada. See oli ikka täielik puhkus vahelduseks – ilusad inimesed, kes pildi pealt ära ei jookse (vastupidiselt enamikule mu pisikestest klientidest). Hästi armas ja tore ettevõtmine kukkus välja. Neil toredatel naistel on juba ligemale kakskümmend aastat tavaks igal aastal kolmekesi koos pilti teha. Ja sellest on kokku saanud väga lahe album, mida mul samuti näha õnnestus. Kui kõnekas võib olla isegi üksainus foto ühest aastast, eriti kui see on kõrvuti sellele eelneva ja järgnevaga, no lihtsalt nii äge!
See pani mind mu enda armsate sõbrannade peale mõtlema, kes kõik on pisikeste laste ja muu mölluga ametis, nii et vaevu jääb aega mõnikord harva kokku saada. Koos pildile pole vist küll aastaid juba sattunud. Et võiks ju olla nii, et kui pisikeste käte haare end meie ümbert lõdvemale laseb ja meis ühel hetkel on kõike seda küpsust ja imelist rahulikku olemist, siis lööme end samamoodi üles ja oleme niisama ägedad kui need naised. Ja parem oleks, et meil siis ka sellises vormis jalad tikkkontsadesse pista oleksid:).
.jpg)
.jpg)
.jpg)
