Vanavanaisa

Meie lastel on selline tore vanavanaisa, kellest muidu saab vist küll ainult juturaamatutest lugeda, aga neil on ta täitsa päriselt olemas. Minu abikaasa vanaisa siis. Mu abikaasa oli tüdrukute seas ainukene poisist lapselaps ja on palju rääkinud oma tegemistest koos vanaisaga. Ja sellest, kui oluline on olnud vanaisa mõju tema kujunemisele. Ühel päeval avastasime, et meil polegi praktiliselt pilte oma lastest ja vanavanaisast koos ning tahtsime selle vea kiirelt parandada. Katse, mis muidugi läks pehmelt öeldes nässu. Allpool võib näha ühte pilti, seda ainukest, mis nii enam-vähem välja kukkus. Ja uskuge mind, me ikka proovisime korralikult. Aga no mis sa teed, isegi kui saada kõik lapsed ühte kaadrisse, siis selleks, et nad ka vähegi kaamera poole vaataks ega mossitaks või kohe uuesti minema jookseks, tuleb kõvasti vaeva näha. Ja vahel pole sellestki kasu. Aga mul on väga hea meel, et tuli üks tore portree vanaisast. Ja vanaisast ja tema (juba üsna suurest) lapselapsest. Ja siis vähemalt see üks pilt ka koos lapselapselastega. Aga me kindlasti proovime veel neid pilte teha