Taaselustame fotokirge…

… õudselt raskelt läheb sellega, muuseas. Proovin end harida, otsin uusi nippe ja trikke ja valmislahendusi, mida oleks tore kasutada. Ja avastan siin Lightroomi, mida ma pole eales varem kasutanud, tundub ka päris äge. Igal juhul üritan end taaskord järjepeale aidata, sest pildistamisrõõm oleks nagu vahepeal kuhugi kadunud, üldse ei teki seda vajalikku tunnetust ja põlemist. Nagu oleks kõik vahepeal ära unustanud, mitte midagi ei oska enam teha. Peale peenrakastide ja maal kaevamise, seda ma teen hetkel kõige meelsamini.

Aga jah, seekord maale minnes tarisin kaamera kaasa ja otsustasin, et proovin oma pildistamisrõõmu üles leida, sest muidu läheb liiga palju mööda, ilma et ma seda grammigi jäädvustaks. Ja no mu kõige vanem laps on selleks nagu loodud, et fotokirge sütitada. Käisime Jõesuu ja Tori vahel ringi, unistasime lammastest, kitsedest, kanadest, koertest ja maal elamisest. Ja siis oli ta lahkelt nõus minuga põllu peal ja kuuri all natuke pildistama. Aitäh talle! Natuke läksin põlema küll neid pilte töödeldes, proovisin igasugu erinevaid variante. Valisin mõned vähem kirjud siia välja :).