Meie kõige nunnum pereliige…

… ehk 1,5 aastat vana Bob. Koos oma perenaisega, kes on ületanud kõiki meie ootusi koeraga tegelemise osas. Teate küll neid lubadusi, mida lapsed annavad, selleks et veenda vanemaid perre looma võtma… Ma olen nii uhke ja rõõmus, et ta tõesti on kõiki neid lubadusi pidanud ja tegeleb selle loomaga täiesti ülivõrdes palju. See on nii armas ja äge, see nende kahe tiim. Ja isegi auhinnad tulevad sellest suurest armastusest. Sest võistlustel tööd teha meeldib Bobile üle kõige. Pargis ja tänaval jalutades on ta ikka vahepeal hull mis hull koer, sikutab ja jookseb tuhatnelja suvalises suunas, aga võistlusplatsi peal saab temast mingi teine koer, tänu L-i suurele tööle temaga. Ja nüüd üks päev lubas L isegi ennast pildistada koos koeraga, no nii et nägu jäi ka peale, juhhuu.

Jah, see koerte teema on ikka ulme, esmakordse koeraomanikuna olen siiani siiras hämmingus, kuidas on võimalik sedasi ühte looma kiinduda. Me kõik armastame seda koera täiesti pööraselt ja tema armastab vastu, tingimusteta.