Jah, ka meie käisime laulupeol. Sõitsime L-iga kahekesi rattaga Koplist kohale, parkisime oma ratta puupüsti täis rattaparkla kõrvale (omal vastutusel!) ja jooksime üsna kohe keset inimsumma pooljuhuslikult vanaemaga kokku. Edasi sai vanaema liikuda ainult L süles. Ja nii me siis veetsime laulupeol aega oma tubli pool tundi. Nagu arvata oli, ei olnud laulupidu meie kolmeaastase jaoks just eriline tõmbenumber (ühtegi batuuti või muud lõbusat ju ei olnud, nagu L täheldas).
Nii et me jätsime vanaema laulupidu nautima ja sõitsime hoopis randa, et L saaks õnnelikult liivaga mängida ning oma pidulikud riided ja kingad kenasti läbi leotada. Aga mis sellest, see oli ilus tunnike seal rannas, üleni kaetud kuldse päikeseloojangu valgusega ja õndsas ühises olemises kõigi nende paljude laulupidulistega, kes samuti miskipärast laulukaare alt randa ümber olid kolinud.
