Viis kuud…

… sai kesk juulikuud ja mööda Eestimaad tuuritades täis meie kõige pisema sünnist. Et selle kolmiku pildistamine (nii nagu minule meeldib, khm) on hetkel veel üsna närvesööv tegevus, siis pildi peale saavad mu lapsed väga harva. Viimati siis kaks kuud tagasi. Üks põhjus on ka selles, et meid ja meie asju on nõnda palju, et suvistele ringreisidele ma kaamerat kaasa võtma ei kipu, sest see lihtsalt ei mahu autosse hästi. Isegi mahume napilt ära, tagumisel pingil on tegelased nagu silgud pütis. Ja oi juudas, mis kräun ja möll seal kogu aeg käib. Ainult mõnikord õnnestub poisid magama saada ning sellises suhtelises rahus ja vaikuses ringi sõita. Nii et üks väga korralik kannatuse proovile panemise üritus on see meie pere suvepuhkus. Aga no kui see samas tore ka ei oleks, siis poleks ju mõtet neid reisikesi ette võtta. Nii et tore on ikka ka, päris tihti kohe väga tore:). Tõdesime taaskord oma ringreisilt tagasi jõudes, et Eestimaa on ilusaid paiku ja inimesi täis, üks ilusam ja lahkem kui teine.