Sünnipäevakingituseks…

… ehk minu armsa õe sünnipäeva puhul püüdsime pildistada oma kokku kuute last. Nooojah, ühte kaadrisse neid ja korraga heasse tujusse saada oli küll üpris tõsine pingutus. See tähendab, ühine hea tuju jäigi püüdmatuks unistuseks, sest kõige vanem lapsuke otsustas meie kõigi peale korralikult solvuda. No nii nagu ta teeb meil praegusel ajal umbes sada korda päevas, rohkem või vähem meile arusaadavatel põhjustel. Aga mis siis sellest, las need pildid ollagi ajalooline dokument selle kohta, et oli kord aeg, kus neiu L oli üsna vihane rusikaviibutaja. Kus kõige väiksemad olid ikka eriti väikesed ja samal ajal suuremat sorti armsad muhedikud, keda kambakesi muudkui nunnutati. Ja kus keskmised vennad said juba asjadele justkui päris hästi pihta, ehkki väike arusaamatuse varjund (et mis siin ikkagi toimub) oli veel silmanurgas näha. Ja meie tüdrukud, need olid oma suvistes lehvivates kleitides ikka täitsa tüdrukute moodi juba. Vot nii olid need lood sel soojal suvepäeval 2016.

Me veetsime muuseas sünnipäeva tähistades ööpäevakese aega Varnjas, Peipsi ääres. Väga tore küla ja seltskond, veel eriti tore kilesaun ja öine ujumine. Kaalus täitsa üles pikad autosõidud ja muu möllu selle kõige ümber.:)