Poistega kodus…

… ehk selliste tegelaste seltsis kuluvad hetkel mu päevad. Suurem neist käib ka lasteaias, aga paar päeva (töö)nädalast on tema jaoks kodused päevad, et ikka jaksu ja tervist jätkuks. Ega see südametunnistus, va reetur, ikka piinab mind, kui teda lasteaeda saadan… Aga seda aega endale, mis tekib siis, kui kõige väiksem magab, on ikka hädasti vaja. Näe, isegi fotokalt pühkisin tolmu maha ja tundsin esimest korda üle pika aja ISU oma lapsi pildistada, mitte pelka kohusetunnet seda teha:). Ainuke asi on, et kolmekesi koos olles pole ühtki turvameest kuskilt võtta, et saaks vennakestest koos pilti teha. Ilma turvameheta hetkel veel ei saa, kõige väiksem võib kogemata kannatada saada, kui suurem oma pisut kohmakaid karukallistusi teha üritab. Mis on muidugi ühed ütlemata armsad üritamised:)

Aga tervitan selle postitusega oma kallist keskmist, kes sai kümmekond päeva tagasi kaheseks! Juhhuu!