… on mööda läinud täitsa ilma pilti tegemata. Olid jõulud, olid sünnipäevad, oli üldse igasugu asju. Lapsed kasvasid, elu tuhises, täiskasvanud püüdsid kõigel sabast kinni hoides veidigi olukordi ja seda kõike kontrollida. Vahepeal kippus üldse täitsa käest ära minema. Ja siin ma nüüd siis äkki olen. Korraks on selline paus, kus on võimalik mõelda asjade üle. Ja rõõmustada, lund vaadata ja vaikuses istuda. Ja tegelikult ka väga tänulik olla, sest äärmiselt põnev on vahepeal olnud. Ja kohe varsti sukeldume jälle me sellesse elust tulvil virrvarri. Aga mis siis. Kui vahepeal on sellised pisikesed, mõnikord peaaegu tabamatud verstapostid, pausid, millest korraks kinni haarata ja hinge tõmmata ja olulist meeles hoida, siis on kõik väga hästi.
Igaljuhul, me käisime Tartus ja olime lihtsalt niisama, mu õe perega. Ja lapsed said möllata (meil on nad ju paari kaupa, igaühel on omavanune mängukaaslane käepärast võtta) ja täiskasvanud rääkida. Mul on siiamaani rõõm sellest käigust sees. Ja piltidel. Ja üldse. Tore on. Aitäh :)..jpg "dsc_6224v2")
.jpg "dsc_6228v")
.jpg "dsc_6222v")
