… on mu õel. See kõige noorem meie kokku neljast poisist ja kahest tüdrukust. Muudkui vaatasin eile teda nende inglilokikestega ringi tuterdamas, kuniks ei suutnud enam vastu panna. Võtsin ta kaenlasse ja käisin mõneks minutiks õues pildistamas. Ta oli äärmiselt koostööaldis, kohe sai aru, et nüüd tuleb paigal olla ja kaamerasse vaadata:). Ja kui me siis koos tagasi tuppa hakkasime minema ja trepist üles ronisime, selgus, et selleks korraks tulevad parimad pildid hoopis meie maja päevinäinud koridorist. No vahel juhtub nii.