Mu lemmiktüdrukust….

paar pilti. Jah, hetkel on mul tõsine mure, et oma laste pildistamine on täiesti unarusse jäänud. Ja kui ma selle ka mõnikord ette võtan, siis on nii, et oma vanemast lapsest saan vahel pildi kätte ja nooremast eraldi ka, aga koos neid ühele pildile saada on keeruline, nagu näha. Sest reeglina tulevad siis välja ikka sellised maadluskaadrid. Ja üsna tihti hakkab keegi karjuma ka veel, nii et pean vist oma lemmikžanrist (st “vaadake nüüd korraks siia ja naeratage, ei mitte siin, vaid siin lillede taustal jne”) loobuma ja hakkama õppima seda snapshottide kõrget kunsti.
Igal juhul loodan, et varsti saan mahti veel ühtteist oma töödest siin jagada, sest vahepeal, kui augustis see suvi äkki kogemata tuli, jäi blogi täitsa unarusse:). Ja kuidagi sattus veel nii, et need kõige ilusamad, kes kaamera ees käisid, ei tahtnud oma pilte maailmaga jagada, ehk et nii ta siis läks. See suvi. Aga tegus sügis on veel ees, mu suur lemmik:)