… mõnikord on nii, et pildistad ühe tuhinaga ligemale kolmsada kaadrit, lihtsalt sellepärast, et miski on nii paeluv ja kummaline ja erutav ühekorraga. Ja siis on nii, et nende kolmesaja pildi hulgast saab suurimaks lemmikuks üksainus pilt, milles on sees kuidagi kõigi nende ülejäänud piltide tuum. Nii et sellele midagi lisades võtaksid tingimata midagi hoopis ära.
Juttu on ühest tohutust moonipõllust Tallinna lähistel, millest niisama naljalt peatumata mööda ei sõida ja kus me pilti tegemas käisime. Mulle tundub siiani naljakas, et sõitsime terve perega sinna, kutsusime teise pere veel lisaks kaasa ja lihtsalt möllasime tollel põllul poolteist tundi jutti. Ja autod muudkui peatusid ja inimesi tuli põllu peale muudkui juurde:). See oli tõepoolest täiesti hämmastav lõputuna näiv mooniväli.
Tükk aega oli mul sellest käigust lemmikuks üksainus pilt, millele ma midagi lisada ei tahtnud:
Aga nüüd hiljem vaadates on ka teised pildid toredad tunduma hakanud:). P.S. laulu kasutamiseks mul muidugi õigusi pole… vabandan ette ja taha ja võtan muusikalise saate varsti maha.