Õigemini ikka see üks ja ainus, minu õe ja tema kaasa pulm Emajõe kaldal. Meid oli seal ainult käputäis, kohal olidki ainult need kõige-kõige lähemad pereliikmed. Ja eks mõned, kes niisama juhtusid kaldaäärt mööda jalutama, said ka kõigest sellest põgusalt osa. Ütleme nii, et pulmadele kohaselt ei läinud kõik päris plaanipäraselt ja päris tükk aega […]
Kui väike vend sai viis kuud vanaks, võtsin ma kõik oma beebipildi töötlemise oskused kokku ja tegin temast meie hoovis mõned pildid. Hiljuti sattusin kolama ühe ameeriklanna kodulehele, kelle pildid oma lastest olid nii värvilised ja kaunid, no nagu maalitud. Arvasin tükk aega, et nood pildid paljuski ongi maalitud. Aga tegelikult tuleb välja, et maailmas […]
… on järvede vahel peidus sellised aiad, kus kasvavad viinamarjad ja imekaunid ohakapuhmad ning vohavad lopsakad paprikapeenrad. Ja sellised väikese korteri mõõtu kasvuhooned on punavaid tomateid täis. Vot selline paradiis jah. Ja seal pakutakse ka poolenisti kontvõõrastele sidrunheina maiguga melissiteed ja ollakse üldse marukülalislahked. Mul tekkis seal tunne, et vanaema olla oleks ka ikka imetore […]
… mõnikord on nii, et pildistad ühe tuhinaga ligemale kolmsada kaadrit, lihtsalt sellepärast, et miski on nii paeluv ja kummaline ja erutav ühekorraga. Ja siis on nii, et nende kolmesaja pildi hulgast saab suurimaks lemmikuks üksainus pilt, milles on sees kuidagi kõigi nende ülejäänud piltide tuum. Nii et sellele midagi lisades võtaksid tingimata midagi hoopis […]
Jah, ka meie käisime laulupeol. Sõitsime L-iga kahekesi rattaga Koplist kohale, parkisime oma ratta puupüsti täis rattaparkla kõrvale (omal vastutusel!) ja jooksime üsna kohe keset inimsumma pooljuhuslikult vanaemaga kokku. Edasi sai vanaema liikuda ainult L süles. Ja nii me siis veetsime laulupeol aega oma tubli pool tundi. Nagu arvata oli, ei olnud laulupidu meie kolmeaastase […]
