Keskmine ja Muravei…

… ehk suhteliselt ootuspärane kombinatsioon. Jällegi maal, kuuri all. Seal meil see imetabane masin seisab ja ootab, et keegi korda teeks. No küll jõuab selleni ka ükskord.

Aga keskmine on kuus, märtsi lõpus sai. Oli üks selline imelik sünnipäev, ilma ühegi sõbrata, ainult õde-vend ja vanaema. Ja noh, ema ja isa ka muidugi. Kompensatsiooniks hiiglaslik legorong. Nii et polnud viga midagi.

Keskmine on meil jätkuvalt väike hämmastav taibu, suure huviga jälgin ta arengut. Justnimelt jälgin ja näen seda kuidagi kõrvalt ja suure imestusega, sest ma ei tea, kust see tuleb, see huvi igasugu asjade vastu. Miks midagi töötab ja kuidas. Millest miski on tehtud. Millest selles või tolles raamatus juttu on. Mis aastal see juhtus, mis sõna see on. Miks. Ei, piltidega raamatut ei taha lugeda, see on titekas. Ja nii edasi. Keskmine elab omas maailmas. Eile sai just oma elu esimese õmbluse, kakluse tulem väikevennaga. Ja nii ta läheb, juba kuus!