.jpg)
… ja põgus dokument seitsmekuusest Semust. Jah, nii see läheb, see aeg. Vaikselt ja märkamatult, ehkki taustaks on enamasti suuremat sorti lärm. Semust muuseas praegu teistsuguse näoga pilti ei saa, sest ülemine rida täitub ükshaaval hammastega ja ainuke talutav olemiseviis on tema jaoks ilmselt pidev huulega igemete sügamine:).
.jpg)
..Varnjast siis. Nimelt olid lahked majutajad jätnud õue peale, sinna kohe väliköögi kõrvale, kus me lastega päev otsa toimetasime, ühe vaasi hundinuiadega. Njah. Võin öelda, et meie lahkudes oli hoovis muru kaetud ühtlase valge vaibaga. Nagu lumi oleks tulnud, lihtsalt natuke varem kui tavaliselt. Ja seda lund sadas nii umbes lühikesed pool tundi-tund. Teisisõnu, hämmastavalt vähe […]
.jpg)
… mõned pildid, mis ei ole mu enda lapsukestest. Üks igati mõnus sugulaste (või täpsemalt hõimlaste) pildistamine:). Tuleb tunnistada, et kuigi meil oli aega laialt käes ja kõik olid omad, siis ikka tuli korraks mulle see tuttav oi appi tunne pildistades peale. No see tunne, mis mul viimastel nädalatel lastega peresid pildistades eriti tuttavaks on […]
.jpg)
… meie kõige pisemast ja kallimast nunnust! Just tunnike tagasi nägin telekast dokumentaali beebidest, kus öeldi, et titade eluliselt olulisim omadus on nende nunnudus. Et see käivitab meie, täiskasvanute ajus vastupandamatu hooga hoolitsusega seotud keskuse, ja nii me neid otsemaid armastama ja hoidma ja kallistama ja kaitsma tormamegi. Jah:)
.jpg)
… ehk minu armsa õe sünnipäeva puhul püüdsime pildistada oma kokku kuute last. Nooojah, ühte kaadrisse neid ja korraga heasse tujusse saada oli küll üpris tõsine pingutus. See tähendab, ühine hea tuju jäigi püüdmatuks unistuseks, sest kõige vanem lapsuke otsustas meie kõigi peale korralikult solvuda. No nii nagu ta teeb meil praegusel ajal umbes sada […]
