Pihlakad…

… ja põgus dokument seitsmekuusest Semust. Jah, nii see läheb, see aeg. Vaikselt ja märkamatult, ehkki taustaks on enamasti suuremat sorti lärm. Semust muuseas praegu teistsuguse näoga pilti ei saa, sest ülemine rida täitub ükshaaval hammastega ja ainuke talutav olemiseviis on tema jaoks ilmselt pidev huulega igemete sügamine:).