Jätkuks eelmisele postitusele. Kui midagi paremat pähe ei tule, siis on hea võtta oma lapsuke stuudiosse kaasa, et lihtsalt niisama natuke midagi pildistada. Teha talle stuudio seinaäärtes lebavast väärt kraamist improviseeritud Tuhkatriinu kleit ja teda pildistada. Oma on ikka kõige armsam ja ilusam, isegi siis, kui ta iga minuti tagant ära tüdineb ja kostüümi seljast kisub ja pikali viskub. Ja kogu aeg midagi uut proovida tahab. Saabki seda fotograafile vajalikku kiirreageerimist harjutada, veab kui igast kostüümivahetusest mõnegi pildi jõuab teha:). Aga siin siis Tuhkatriinu variatsioonid, hiljuti nähtud film on mõnel ikka eredalt meeles:)

Neil piltidel on näha tulemust sellest, mis juhtub siis, kui kostüümipoes pikemaks ajaks sobrama jääda. Ma tundsin, et hädasti oleks vaja mõnd edevat aksessuaari, et üht äsja aastaseks saanud selli veidi huvitavamalt pildistada. Ja see kostüümipood oli selles osas küll nagu maiasmokale kommipood, väga äge:). Pilte teha küll just palju ei õnnestunud, sest väikese printsi tuju polnud eriti kiita (need naeratused on tõsise töö ja vaeva vili), aga aksessuaarid said õnnestunult katsetatud!

Selle armsa neiu pildistamisel stuudios jõudis mulle lõplikult kohale, et värvilised taustad jms rekvisiitide mudru ei ole ikka üldse minu teema. Et kui juba on modelliks nii armas laps, siis pole teda mõtet kuhugi taustade sisse ära peita. Kui, siis ainult mõne suure seeliku sisse :). Nii et proovisin sel korral läbi kõik stuudio taustad, aga pildivalikusse sattusid ikka ainult valgel taustal pildid. Ja nii sai mu meelest kõige parem ja armsam ja ägedam :).

Midagi natuke teistsugust siis nüüd vahelduseks: minu stuudiokatsetus Indrekuga. Naisi ja lapsi satub mul muidu kaamera ette miskipärast oluliselt rohkem kui mehi. Ja see meeste pildistamine tundubki seetõttu mulle kuidagi teistsugune, tundub nagu peaks tingimata tegema midagi teisiti, kui naiste-laste puhul. Ehkki osalt on see ilmselt lihtsalt mu ettekujutuse vili. Aga mees pidada mõtlema, et mis ma ikka nende piltidega pärast teen. Ja sellepärast ei tulegi fotograafi juurde privaatsessioonile. No pere seltsis vahel ikka satub ka mehi pildile, muidugi, aga niimoodi one-on-one, see on natuke teistmoodi ja seda minuga eriti tihti just ei juhtu. Äge, et julgesid tulla, Indrek!

Siin on katsejänes Ave, kes oli nii armas, et tuli minu kutse peale rõõmsalt stuudiosse modelliks ja tegi endale veel imekauni fotomeigi ka (teema, millest mina ei tea tõesti mitte midagi, ehkki võiksin teada). Aga ma valisin Ave oma FB sõprade hulgast välja sel ilmselgel põhjusel, et ma kahtlustasin (ja väga õigesti kusjuures), et temast juba koledat pilti teha ei õnnestu:).

Monicaga pildistamine oli täpselt selline, nagu ma olin endale ettekujutanud. Nii huvitav oli jälgida läbi kaamerasilma sellist suure algustähega Naist, kes tunneb ennast oma nahas väga hästi. See vist on küpsuse tunnusmärk, et liiga palju enam ei pabista. Et tead, kes sa täpselt just nüüd ja praegu oled. Äge :). Mõtlesin, et kui kunagi buduaaripilti teha, siis just sellise Naisega, jah.

… on minu armas naabrilaps. Viielapselise pere noorim, vot nii.
Ma pean tunnistama, et nunnude beebipiltide suhtes on mul ikka eriline nõrkus, midagi ei ole teha. Ma tean, et see ei ole minust just eriti lahe. Aga no vaadake ]]> http://pilk.eu/koige-pisemad/sarah/feed/ 0 http://pilk.eu/koige-pisemad/lenna/ http://pilk.eu/koige-pisemad/lenna/#comments Thu, 19 Feb 2015 11:58:27 +0000 http://pilk.eu/?p=874 NOTE: the images in this feed have been downsized or removed for copyright reasons. To see them in their unmodified state, please view the original post by clicking here.

Imetilluke Lenna oli mul üks esimesi stuudiokülalisi. Veel enne seda, kui jõudsin targematelt inimestelt nõu saada ja üldse pihta saada, mida ja kuidas võiks stuudios teha. Nii et väga julge väike külaline oli, koos oma ema ja isaga. Armsad ja minu aeglase pusimise suhtes lõpmata kannatlikud, aitäh neile!
]]> http://pilk.eu/koige-pisemad/lenna/feed/ 0