… vist viimasel päeval lausa, tegin sõbrannast pilti. Julge sõbranna, ma olen väga roostes ikka. Pool aastat polnud mul arvutis Photoshoppigi, mõned pildid ikka tegin n-ö sahtlisse, aga muidu on eelmisest suvest saadik täielik vaikus. Nüüd mõni aeg tagasi viimaks tegin selle sammu, et nüüd on vähemalt töötlemiseks vajalik mul jälle olemas, aga arvuti ei armasta seda uut asja ja hangub iga liigutuse peale, nii et tüdimus tuleb peale, kui üritan midagi teha.

Aga jah, sõbranna arvas, et pole head pildid, sest materjal on kehv – ta olevat liiga suur ja lapseootel ja mis kõik veel :). No minule ikka täitsa meeldivad, ega kõrvalt vaataja vist ei oska sellise (kriitilise) pilguga vaadata ka. Ikka vaatad, et ilus beebikõhuga inimene, leekivate juustega ja väikse ootusärevusega silmis. Aga no me käisime pärast koos kohvikus ka ja ma arvan, et üldiselt võib meie ettevõtmist ikka õnnestunuks lugeda. Üks sai roostet maha lihvida ja teine sai fototõendi sellest, et anno 2020 ühel kenal märtsil päeval, kui veel loetud päevad sünnituseni minna, vaatas peeglist vastu selline armas pilt.

See pildistamine oli kingitus minu heale sõbrale. Ma mäletan siiamaani seda retke mööda mereäärseid külakesi ja aasakesi. Ja R oli kuidagi ebatavaliselt kaunis ja rahu täis, viimaseid nädalaid lapseootel ]]> http://pilk.eu/portree/imeilus-r/feed/ 0