… on järvede vahel peidus sellised aiad, kus kasvavad viinamarjad ja imekaunid ohakapuhmad ning vohavad lopsakad paprikapeenrad. Ja sellised väikese korteri mõõtu kasvuhooned on punavaid tomateid täis. Vot selline paradiis jah. Ja seal pakutakse ka poolenisti kontvõõrastele sidrunheina maiguga melissiteed ja ollakse üldse marukülalislahked. Mul tekkis seal tunne, et vanaema olla oleks ka ikka imetore […]
… mõnikord on nii, et pildistad ühe tuhinaga ligemale kolmsada kaadrit, lihtsalt sellepärast, et miski on nii paeluv ja kummaline ja erutav ühekorraga. Ja siis on nii, et nende kolmesaja pildi hulgast saab suurimaks lemmikuks üksainus pilt, milles on sees kuidagi kõigi nende ülejäänud piltide tuum. Nii et sellele midagi lisades võtaksid tingimata midagi hoopis […]
Jah, ka meie käisime laulupeol. Sõitsime L-iga kahekesi rattaga Koplist kohale, parkisime oma ratta puupüsti täis rattaparkla kõrvale (omal vastutusel!) ja jooksime üsna kohe keset inimsumma pooljuhuslikult vanaemaga kokku. Edasi sai vanaema liikuda ainult L süles. Ja nii me siis veetsime laulupeol aega oma tubli pool tundi. Nagu arvata oli, ei olnud laulupidu meie kolmeaastase […]
.jpg)
Nende väikese venna piltidega on nii, et need on mulle kuidagi eriliselt märgilise tähendusega. Väikese venna tulekuga eelmisel kevadel tekkis minus jälle hoog ja soov pildistada, mis vahepeal oli muude kohustuste vahele peaaegu täiesti ära kadunud. Jah, minu jaoks on mu lapsed olnud tihtipeale kõige võimsamaks inspiratsiooniallikaks. Nad lihtsalt ajavad mu üles, kui ma tukkuma […]
.jpg)
Mõtlesin, et milliste piltidega seda blogi siin sissejuhatada. Sest tegelikult olen ma juba staažikas (foto)blogija, lihtsalt natuke varjatult ja ainult lähemale sõprade ringile. Kolisin ka siia lehele alustuseks üle mitmed postitused oma eelmisest blogist, no need kõige lemmikumad vist. Ja kõige esimeseks valisin oma õe pere pildid. Sest nemad on mu laste järel kohe järgmised […]
