.jpg)
… ühelt peresessioonilt. Mõnikord juhtub nii, et päike tuleb äkki pilve tagant välja, eredalt ja teravalt, ning sa saad täiesti juhuslikult kätte ühe päris enda pildi. Sellise, mis jääb pikaks ajaks suureks lemmikuks. Selle pildi tundsin ma kohe ära, nii pea, kui olin selle kinni püüdnud. Mulle ikka väga meeldib, tõesti.
.jpg)
… ja põgus dokument seitsmekuusest Semust. Jah, nii see läheb, see aeg. Vaikselt ja märkamatult, ehkki taustaks on enamasti suuremat sorti lärm. Semust muuseas praegu teistsuguse näoga pilti ei saa, sest ülemine rida täitub ükshaaval hammastega ja ainuke talutav olemiseviis on tema jaoks ilmselt pidev huulega igemete sügamine:).
.jpg)
..Varnjast siis. Nimelt olid lahked majutajad jätnud õue peale, sinna kohe väliköögi kõrvale, kus me lastega päev otsa toimetasime, ühe vaasi hundinuiadega. Njah. Võin öelda, et meie lahkudes oli hoovis muru kaetud ühtlase valge vaibaga. Nagu lumi oleks tulnud, lihtsalt natuke varem kui tavaliselt. Ja seda lund sadas nii umbes lühikesed pool tundi-tund. Teisisõnu, hämmastavalt vähe […]
.jpg)
… mõned pildid, mis ei ole mu enda lapsukestest. Üks igati mõnus sugulaste (või täpsemalt hõimlaste) pildistamine:). Tuleb tunnistada, et kuigi meil oli aega laialt käes ja kõik olid omad, siis ikka tuli korraks mulle see tuttav oi appi tunne pildistades peale. No see tunne, mis mul viimastel nädalatel lastega peresid pildistades eriti tuttavaks on […]
